Päikesesüsteem ja selle planeedid

Päikesesüsteem: Meie kosmiline kodu ja selle saladused

Päikesesüsteem on lummav ja keeruline tervik, mille keskmes troonib meie elujõu allikas – Päike. See gravitatsiooniliselt seotud süsteem on koduks kaheksale unikaalsele planeedile, sadadele kuudele ning loendamatutele asteroididele ja komeetidele, mis kõik tiirlevad väsimatult oma orbiitidel. Päikesesüsteemi uurimine ei ole pelgalt astronoomia; see on teekond meie endi päritolu juurde, aidates mõista, kuidas tekkis Maa ja millised tingimused on loonud võimaluse eluks.

Süsteemi moodustavad hiiglaslikud gaasiplaneedid, kivised siseplaneedid ja kauged kääbusplaneedid nagu Pluuto. Tänu kaasaegsetele kosmoselendudele ja teleskoopidele avastame pidevalt uusi detaile planeetide atmosfääride, rõngaste ja loodusnähtuste kohta, mis paljastavad universumi hämmastavat mitmekesisust.

• Vanus: u 4,6 miljardit aastat.
• Planeetide arv: 8 (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun).
• Keskpunkt: Päike (moodustab 99,8% süsteemi massist).
• Asukoht: Linnutee galaktika, Orioni haru.
• Väikseim planeet: Merkuur.
• Suurim planeet: Jupiter.

Sisukord

• Planeedid tabelis
• Planeetide detailne kirjeldus
  • Merkuur
  • Veenus
  • Maa
  • Marss
  • Jupiter
  • Saturn
  • Uraan
  • Neptuun
• Korduma kippuvad küsimused

Päikesesüsteemi planeedid

Planeetide lühikirjeldus ja peamised faktid

1. Merkuur – Päikesele lähim planeet

Merkuur on Päikesesüsteemi väikseim planeet ja asub Päikesele kõige lähemal. Kuna atmosfäär on peaaegu olematu, kõigub temperatuur pinnal drastiliselt: päeval tõuseb see kuni 430 °C-ni, öösel aga langeb -180 °C-ni. Planeedi pind on kaetud kraatritega, meenutades meie Kuud.

• Tüüp: Kivine siseplaneet
• Tiirlemisperiood: 88 päeva
• Saatjad: puuduvad
• Eripära: Merkuur on kiireim planeet, liikudes orbiidil kiirusega ligi 47 km/s.

2. Veenus – Taeva säravaim ja kuumim planeet

Veenus on Maaga sarnase suurusega, kuid selle keskkond on põrgulik. Paks süsihappegaasist koosnev atmosfäär tekitab kontrollimatu kasvuhooneefekti, muutes selle süsteemi kuumimaks planeediks. Veenus on ainus planeet, mis pöörleb ümber oma telje vastupäeva.

• Tüüp: Kivine siseplaneet
• Tiirlemisperiood: 225 päeva
• Temperatuur: umbes 464 °C
• Saatjad: puuduvad

3. Maa – Meie ainus elukõlbulik kodu

Maa on ainus teadaolev taevakeha universumis, kus eksisteerib elu. See on ainus planeet, mille pinnal leidub vedelat vett. Maa magnetväli ja tihe atmosfäär kaitsevad meid surmava kosmilise kiirguse eest.

• Tiirlemisperiood: 365,25 päeva
• Saatjad: Kuu (läbimõõt 3 474 km)
• Eripära: Atmosfääri koostises on 21% hapnikku, mis on inimeste ja kõigi teiste olendite eluks hädavajalik.

4. Marss – Punane planeet

Marss on saanud oma nime ja värvuse rauaoksiidi (rooste) tõttu pinnases. Seal asub Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan Olympus Mons ja süvaim kanjon Valles Marineris. Teadlased otsivad Marsilt märke muistsest veest. Igikeltsa näol on see maapinna sees juba leitud.

• Tiirlemisperiood: 687 päeva
• Saatjad: Phobos (22 km), Deimos (12 km)
• Atmosfäär: Väga hõre, koosneb peamiselt süsihappegaasist.

5. Jupiter – Planeetide kuningas

Jupiter on hiiglaslik gaasigigant, mis on massilt enam kui kaks korda suurem kui kõik teised planeedid kokku. Selle kuulus Suur Punane Laik on sajandeid kestnud antitsükloniline keeristorm, mis on suurem kui Maa.

• Tüüp: Gaasihiiglane
• Tiirlemisperiood: 4 333 päeva (u 12 aastat)
• Peamised saatjad: Io, Europa, Ganymedes, Callisto
• Eripära: Jupiteril on kõige tugevam magnetväli ja kiireim pöörlemine.

6. Saturn – Rõngaste isand

Saturn on tuntud oma suurejoonelise rõngassüsteemi poolest, mis koosneb miljarditest jää- ja kivitükkidest. See on nii madala tihedusega gaasigigant, et teoreetiliselt püsiks see vee peal püsti.

• Tüüp: Gaasihiiglane
• Tiirlemisperiood: 10 759 päeva (u 29,5 aastat)
• Peamised saatjad: Titan (5 149 km), Rhea, Iapetus
• Eripära: Rõngad ja arvukad kuud teevad sellest ühe uurituma süsteemi.

7. Uraan – Külm ja “külili” planeet

Uraan on jäähiiglane, mille atmosfääris annab metaan talle ilusa sinaka värvuse. Planeedi telg on nii tugevalt kaldus, et see rullub ümber Päikese justkui kera, tekitades äärmuslikke aastaaegu.

• Tüüp: Jäähiiglane
• Tiirlemisperiood: 30 687 päeva (84 aastat)
• Peamised saatjad: Miranda, Ariel, Umbriel
• Eripära: Atmosfääri ülaosas on temperatuur kuni -224 °C.

8. Neptuun – Tuulte ja tormide planeet

Neptuun on Päikesest kaugeim planeet, kus puhuvad Päikesesüsteemi tugevaimad tuuled (kuni 2100 km/h). See on tumesinine maailm, millel on tormilised atmosfäärinähtused.

• Tüüp: Jäähiiglane
• Tiirlemisperiood: 60 190 päeva (165 aastat)
• Peamised saatjad: Triton (2 710 km), Nereid
• Kaugus: Umbes 4,5 miljardit kilomeetrit Päikesest.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu planeeti on Päikesesüsteemis?

Päikesesüsteemis on ametlikult kaheksa planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.

Milline on suurim planeet?

Suurim planeet on Jupiter, läbimõõduga umbes 139 820 km.

Millisel planeedil on kõige rohkem kuid?

Jupiteril on teadaolevalt 95 kuud, Saturnil 83 kuud, mis teeb neist planeetidest kõige rohkem kaaslasi omavateks.

Mis on Päikesesüsteemi keskne keha?

Päikesüsteemi keskne keha on Päike, mis annab kogu süsteemile gravitatsioonilise tasakaalu ja energia.

Kas Pluuto on planeet?

2006. aastal tekkis konsensus, et Pluuto ei vasta enam planeedi määratlusele ning see liigitati ümber kääbusplaneediks, kuna temasuuruseid taevakehasid on Päikesesüsteemis veel.

Mis on planeetide järjekord Päikesest alates?

Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine:

1. Merkuur (Päikesele lähim planeet)
2. Veenus (Teine planeet)
3. Maa (Kolmas planeet)
4. Marss (Punane planeet)
5. Jupiter (Suurim planeet)
6. Saturn (Kuues planeet)
7. Uraan (Seitsmes planeet)
8. Neptuun (Kaugeim planeet)

Kui kaugel on Päike Maast?

Maa keskmine kaugus Päikesest on ligikaudu 150 miljonit kilomeetrit.