Eestis tekib igal aastal kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 300 kilogrammi inimese kohta. Eestis on jäätmete liigiti kogumine (ehk prügi sorteerimine) kohustuslik tulenevalt jäätmeseadusest, seega tähtis on seda teha nii kodus kui ka tööl.
Prügi sorteerimine
Jäätmeid tuleks sorteerida nende tekkekohas, et tagada kõrgemat kvaliteeti ja paremat ringlussevõtu võimaluse. Põhimõtteliselt tuleks koguda eraldi järgnevad liigid:
- ohtlikud jäätmed,
- aia-pargijäätmed (puulehed, oksad, pügatud muru),
- vanapaber ja papp (ajalehed-ajakirjad, raamatud, kontoripaber jmt),
- pakendijäätmed (tühjad piima- ja mahlapakid, konservkarbid, kaaned ja korgid, kilekotid, šampoonipudelid, hambapastatuubid, õli-, ketšupipudelid, pandimärgita pudelid, karbid)
- biolagunevad jäätmed (puu- ja köögiviljad ning nende koored, pagaritooted (leib, sai), kohvi- ja teepaks koos filtriga, määrdunud/värvitud papp ja paber, majapidamispaber, salvrätid),
- segaolmejäätmed (kõik muu olmeprügi, mis eeltoodute hulka ei sobi).
Allikas: Keskkonnaministeerium
Eraldi tuleks koguda pandipakendid ehk pandimärgiga klaas- ja plastpudelid ning plekkpurgid. Need tuleb viia tagastuspunkti või pakendikonteinerisse.
Laadi alla olmejäätmete sorteerimise juhis: Liigiti kogumise juhis_AB_EST
Prügikonteinerid ja -kastid
- Roheline – segaolmejäätmed;
- Sinine – paber- ja kartongpakendi kogumiseks;
- Kollane – segapakendi kogumiseks;
- Pruun – biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks.
Jäätmejaamad
Üle Eesti võib leida üle 60 jäätmejaama, kuhu saab ära anda oma erinevat liiki prügi, kas tasuta või ohtlike ja ehitusjäätmete korral teatud tasu eest.