Ilmakaared

Põhiilmakaared, vaheilmakaared ja nende nimetused

Ilmakaared jagunevad kolme rühma vastavalt nende täpsusele. Kõigepealt on neli põhiilmakaart: põhi (N), lõuna (S), ida (E) ja lääs (W). Rahvakeeles on ida seostatud hommiku ja päikesetõusuga ning läänt õhtu ja päikeseloojanguga. Kui vaatad otse põhja suunas, jääb selja taha lõuna, paremale ida ning vasakule lääs.

Põhikaarte vahel asuvad vaheilmakaared, mis tähistavad suundi kahe põhikaare vahel: kirre (NE), kagu (SE), edel (SW) ja loe (NW). Eestis on neil ka kaunid vanarahva nimetused – näiteks edelat on kutsutud vesikaareks ning loet põhjalääneks.

Veelgi täpsemaks orienteerumiseks kasutatakse lisa vaheilmakaari, mis asuvad põhi- ja vahekaarte vahel. Näiteks põhja ja kirde vahele jääb põhjakirre (NNE) ning kirde ja ida vahele idakirre (ENE). Selline jaotus võimaldab määrata suunda väga suure täpsusega.

Põhi- ja vahekaared: Eesti ja inglise keeles

Alljärgnev tabel annab ülevaate ilmakaartest, nende ametlikest lühenditest ja kraadidest kompassil.

Kuidas ilmakaari meelde jätta?

Põhiilmakaared (Põhi, Lõuna, Ida, Lääs) moodustavad risti. Kui seisad näoga põhja suunas, jääb selja taha lõuna, paremale käele ida ning vasakule käele lääs.
Vaheilmakaared asuvad täpselt põhikaarte vahel:

• Kirre – põhja ja ida vahel.
• Kagu – lõuna ja ida vahel.
• Edel – lõuna ja lääne vahel.
• Loe – põhja ja lääne vahel.

Ilmakaared teistes keeltes

Alljärgnev tabel võrdleb põhikaarte nimetusi eesti, inglise, saksa, soome, läti, leedu ja vene keeles.

Ilmakaared kaardil

Korduma kippuvad küsimused

Mis on ilmakaarte lühendid?

Eestis kasutatakse sageli rahvusvahelisi lühendeid (N, S, E, W), kuid vahel ka eestikeelseid esitähti (P, L, I, Lääs). Segaduse vältimiseks on soovitatav kasutada rahvusvahelisi N-S-E-W tähiseid.